Peale seda, kui Trash mind keldrisse vedas, istun nüüd kodus suure torni otsas. Nii, mul ole enam aimugi, miks ja kuidas see konkreetne film valikusse sattus, kuid masinasse ta eile lendas. Oma ühtlase stiili tõttu oli rahulik vaatepilt, aga põneviku kohta oli (ainult) üks asi puudu, see oli põnevus. Aga nii väikese probleemi pärast ei tee korralik mees ühtki kulmukortsutust, romanss ja veider näitlejatöö on täiesti piisavad selleks, et film öösel lõpuni vaadata. Sisusse liialat minemata, korporatsioonidest küllastunud Jaapanis sattuvad kokku mehed, kellel näib tekkivat side ja sellest saab mäng, kus igakord, kui tõeliselt põnevaks kisub, kistakse see katse tükkideks. Võlts inimrööv on suurepärase mängu alus ja ega topeltmäng ka paha asi pole ning edasi-tagasi kuuma palli veeretamine sobib ka heaks (filmi)mänguplaaniks. Aga no suure filmi taset ei tule välja. Loodan, et see tehti väga väikese rahaga ja see ongi tema suurus lõppkokkuvõttes.
3 kommentaari
Comments RSS TrackBack Identifier URI
Draakonikutsika Tulemasin 
Vaatasin neli aastat tagasi, just enne blogimise alustamist ja meeldis, isegi väga. Ega ma preagu peast ühtegi teist jaapani hustler-põnevikku kõrvale panna oskakski, neil ikka tavaliselt mingid yakuza põmmutamised.
Neli aastat on pikk aeg. Huvitav oleks teada, mis sa täna arvaksid, aga ma ei suuda soovitada seda vähest aega, mis saadaval, uuesti selle peale kasutada.
Suht chill, jah.
Cure soovitaks ka.