Lauamänguõhtu 10.06.09

Samurai, Power Grid ja Thurn & Taxis. Kohal Lauri, Urmas, Allan, Veiko ja mina.

Samuraid mängisime kolmekesi. Pole midagi pikemalt lisada, kui et seekord oli võidu aluseks algne valik, millesse kohe lisasin ühe laeva ja nn lendava samurai. Et ka teised “kiirnaastud” kõik normaalse kiirusega sisse jooksid, siis laksasin kohe kui võimalik trumbid lauale, et võtta ära teiste poolt ettevalmistatud pakutav. Tulemuseks 2s kategoorias juhtpositsioon. Ei jäänud kaugele ka kolmas kategooria (Lauril 4, minul 3 figuuri). Ju ei olnud teistel õnne lihtsalt seekord.

Power Grid 5-kesi. Allan ka Ameerikast tagasi ja mängu saime alustada Las Vegase täringutega, mille värskelt kingituseks sain. Selle mängu kohta saab tagantjärgi tarkusega öelda, et võitis inimene, kes sai omaette piirkonnas üksi lammutada mängu esimese poole. Olenevalt mängu alguses kujunenud lauast on selline asi võimalik 5 inimese mängus, et mitte öelda paratamatu. Seega võit Urmasele.

Taas jäi meid 3 alles ning ette võeti Thurn & Taxis. See oli üks suht tasavägine mäng, mille võitis lõpuks napilt ühe punktiga Allan otse minu ees. Üldiselt, ega ma ei näinud küll muud varianti seda raundi võita, kui vaid rohkema kaardiõnnega. Seda aga kas on v ei ole ja seekord polnud lihtsalt piisavalt. Hea, et niigi läks. Vähemasti olin konkurentsis.

Advertisements

Lauamänguõhtu 20.05.09

BGG

Meid oli 5: Urmas, Pulsar, Lauri, Olari ja mina vs El Grande.

Sel korral aitas mängu valikut kiirendada idee, et õige mäng algab siis, kui kõigil mäng ja selle reeglid selged. Ja El Grandet kõik juba oskasid. Kohe alguses toimus suuremat sorti Pulsari juhitud skoorimine, mille tulemusel jäin Laurist Ja Pulsarist 6 v 7 punktiga maha. Mängu lõpuks jõudsin Laurile küll mõned punktid lähemale, aga järgi enam mitte. On olemas tarkus ja siis on tagantjärgi tarkus, millest elus enamasti rakendub ainult viimane. Siis tagantjärgi võingi  nentida, et ka seekord oli võit võimalik, aga sai mahamängitud emotsioonidega. Nimelt oli mul võimalus mängu lõpupoole valida järjekorda ja õige valiku kaudu blokeerida Lauri üks magus vaheskoorimine (mille tegelikus suuruses ma suutsin arvutades eksida enda kahjuks).  Kahjuks aga oli mul parasjagu tekkinud kinnisidee, et ma ei suuda talle nagunii enam järgi jõuda, kuna igalt poolt oli sadanud punktikingitusi ning lõppu ei paistnud sel tulevat. Ja sel mõttetul ajendil loobusin järjekorda Lauri kahjuks keeramast. Tubli töö. Õnneks v kahjuks on El Grande sellise dünaamikaga mäng, et kui ma oleksingi sellise stoppiva pingutuse teinud (seega ka ära andnud mõned oma punktid) ja tasakaalustanud punktide üldseisu laual ning ühtlasi Lauri poleks saanud nii kaugele eest ära. Siis tagajärjena võinuksin vabalt ka omale suurema tähelepanu tõmmata, mis mängu lõpus pole eriti hea karma. Sellisel juhul ükskõik kes oleks veel võinud üllatada ja lõpus kõigist või enamusest mööda astuda.

Peamine strateegiline õppetund: kui sul on teada lähim konkurent, aga sa ei sekku tema tegemistesse, kuigi sul on põhjus ja võimalused – kes küll võiks lõpptulemuses süüdi olla? Paraku ikka sina ise. Üsna varsti proovin kindlasti, kas õpitut saab ka rakendada ehk kas on olemas tarkust, mis ei ole tagantjärgi tarkus.

Lauamänguõhtu 13.05.09

El Grande ja Puerto Rico.

Kohale tulid Lauri, Pulsar, Urmas ja Veiko. 5 on alati tore. Eriti kui tervelt 10 päeva on vahele jäänud.

Avastus, et Urmase El Grande kodus tolmu kogub, oli super. Seda mängu pole tükk aega mängitud, kuigi mõni aeg tagasi oli pikalt kuum kraam. 5 inimest (max) andis põhjust arvata, et tuleb väga tiheda konkurentsiga mäng, mis ei saa kuidagi halb olla. Õhtu ise ei alanud küll kõige paremini, kuna algatuseks tuli klaarida miskeid isikllikku tüüpi asju ja see ei saa kindlasti hästi mõjuda keskendumisele. Juba mitmeid kordi olen pidanud nentima, et pole mõtet probleeme kõrvale lükata, varem v hiljem minevik saab su kätte. Seega parem varem klaarida kui hiljem (elu nagu mäng). Misiganes, mäng ka siiski algas ja kui oled juba vette hüpanud, tuleb ujuda. Kes on El Grandet mänginud, teab hästi, et päris palju sõltub kaartidest ja  kuigi sa võid aimata, mis on tulemas, ei saa sa eriti kindel olla, et vajalik kaart üldse tuleb ja veel vähem, et ta sinu kätte jõuab. Nagu ütles Urmas, selles mängus tuleb osata riske maandada. Võibolla toimis minu jaoks seekord asjaolu, et mul polnud täpset tegevuskava ja seega võtsin, mida anti. Tagantjärgi tarkus ütleb, et kujunes välja üks suund, kus ma optimaalse piiril mängides ilmselgelt tegin ühte asja teistest erinevalt – nimelt oli mul mängu lõpuks kõik kuubikud sõtta saadetud, kuigi korra Veiko isegi 3 tükki varudesse tagasi saatis. Sellel ilmselt oli miski efekt, sest ilma kuubikute ülekaaluta ei saa kahjuks ühelgi territooriumil võitu ja raske kui mitte võimatu on mängu võita mitte kusagil ühtki esikohta võtmata. Teine aspekt, mis võidu lõpuks mulle andis 4 punktiga Urmase ees, oli kollase poolmüstiline lahkumine oma kodukohast, kus olukord väga kuumaks oli muutunud. 7 kuubikut kummalgi ning mõlemal granded ka veel sees. See oli koht, kus ma sain lõpuks 6 punkti, aga oleks võinud vaid 2 saada ja isegi päris ilma jääda polnud ka võimatu. Jah, selliseid asju juhtub, aga eks õnn on lauamängus ka aegajalt oluline tegur ja mingi osa misiganes lauamängust läheb fortuuna kraesse nagunii.

Edasi, kuna aega oli, siis asusime Puerto Rico kallale. Mängu algus oli suht ok, kuid miski 3ndas raundis selgus, et Pulsar peab ära minema ja seega tuleb mängule reset teha. Oli see nüüd hea v halb, ei teagi. Igatahes sel korral ma pidin alustama ning seega indigo avang. Ka seekord ma tootmist korralikult ei käivitanud ning seega ka captainile liialt vähe tähelepanu pöörasin ning mängu lõpus tuli selle eest lõivu maksta. Raha mul oli seekord pidevalt vajalikus koguses, seega ostsin kokku 3 suurt boonuspunktide maja, aga liiga enesekindlalt lõpetasin mängu enne (ehitades oma krundi täis), kui oleksin saanud kõik boonusmajad  tööle panna ja ühtlasi eelnevalt selgitada, kas ma ka võitja reaalselt olen, kui mängu lõpetama asun. Näh, Veiko 47 punkti, mina 46 punkti. Game Over. Oleks võinud veel analüüsida, kas mõni teine tee oleks paremini toiminud, aga väsimus tegi oma töö ja lasin pigem sõbrad koduteele. Tore, et tulite.

Lauamänguõhtu 1.05.09

Power Grid ja Puerto Rico. Kohale tulid Lauri, Mart ja Urmas.

Reedesesse repertuaari said praeguse BGG edetabeli 3. ja 2. koht (selles tabelis on tänaseks juba üle 5000 lauamängu ja ekspansiooni). Üle hulga aja sai Power Grid tolmust puhtaks pühitud. Mäng kuulub kindlasti mu lemmikute hulka, kuid huvitaval kombel on mul rida tuttavaid, kellele ei meeldi antud mängu lõpus toimuv (vajadus täpselt kalkuleerida, kas õnnestub mängu kohe lõpetada v mitte). Seda arvestades on mõnevõrra kummaline, et mäng BGG tabelis nii kõrgel kohal on. Samas, ega ilmselt ca 5 eestlase arvamus (mida nad ilmselt BGG-s avaldamas isegi ei käi) siin midagi muuda, kui 10000+ inimest on oma positiivse arvamuse öelnud. Mängisime 4kesi ja USA kaardiga, mängupiirkondadest sai sisse hääletatud piisavalt keeruline kombinatsioon, et mõnekümne minuti pärast nentida, et sisuliselt jookseme sarvipidi kokku ikkagi ainult 3s piirkonnas ja läheb seega väga kitsaks. Üldiselt läks kõigil normaalselt ja oli suht lõbus, aga tulemuseks oli puhas kogemuse võit. Vähemasti minu arvates on suur vahe, kui tead mida jälgida ja eelkõige tead kui järsult mängu saab lõpetada. Ostsin “napilt” tugevaima elektrijaamade kompleksi (14 vs 13 Lauril) ja laienesin esimesel võimalusel17 linna, 60 elektrot jäi lausa üle ja arvutamist polnud tegelikult isegi tarvis. Kusjuures polnud probleemi sellest, et ma esimesel kohal sitsisin pidevalt ja seega viimasena ostsin materjale (enamasti tähendab see kallimalt ostmist) ja samuti viimasena ehitasin (üldiselt ka siin kulub teistest rohkem raha). Ühesõnaga õppemäng paljudele, kuid liiga lihtne juhtum minu jaoks, õnneks läks kaunis kiirelt seekord.

Kuna kell alles 9, siis järgmiseks otsustati Euphrati ja Puerto Rico vahel valides viimase kasuks (aastaid BGG edetabeli koht nr. 1, kuniks saabus Agricola). Ka see mäng sobib mulle hästi, aga no kui 1 võit on juba all, nalja on nabani ja telekast algab hokk Slovakkia ja Soome vahel, siis on raske kvaliteeti säilitada. Küllap uskusin mängu alustades, et viski voolab suhu ka magavale kauboile ja kukub võit ka siit ära ilma erilise pingutuseta. Võta näpust. Mängu alguses polnudki hullu, toodetud maisilastid laeva Kapteni boonuspunktidega ja kivimurrud oste odavadama, punkte sadas nagu oavarrest ja kõrvalt hakkas juba kostuma Mardi ohkimist (see on muide päris hea vastase hämamine, kuna kõige hullem on ikka loorberitele puhkama jääda). Selline “tooda rohkem ja saada rohkem” toidab mängu alguses mõnda aega normaalselt, kuid pikas perspektiivis on vaja oluliselt rohkem ja selleks on vaja tegeleda isikliku mängulaua arendamisega – eelkõige tootmisega. Et tasakaalustatud osalemine erinevates valdkondades toidaks piisavalt ka situatsiooni muutudes (mida võib juhtuda mitmeid kordi mängu jooksul). Kuna Urmase jaoks oli esimene kord mängida ja ega Lauri ka suurt mäletanud, siis pidin eelkõige jälgima Mardi tegemisi. Minu ja tema mängulaua erinevus oligi peaasjalikult see, et ma polnud ettevalmistanud ennast mängu teiseks pooleks, aga tema oli. Kui viimased kolonistid olid kõik laeva tõstetud ja oli selge, et mäng seega iga hetk lõppeda võib, olin juba kindel, et Marti on võimatu takistada, sest ta oli suutnud osta omale maksimum boonuspunkte andva suure hoone ja juba ammu oli tal laual töötav Factory, millest tilkus kenasti tootmisel raha. Lõpuks (pealtnäha eelviimasel käigul) muutus Urmas eriti heldeks ja pakkus Mardile variandi veel 1 suur boonuspunktide hoone osta ja Mart muidugi tegigi seda. +10 punkti out of nowhere ja mäng ei lõppenudki. Kuna ei Urmasel ega Lauril piisavalt pappi polnud, et omale ka suur hoone osta, siis kasu neile rahasüstist ei tekkinud ning seega üldine olukord jäi samaks. Panime Puerto Rico minu tungival pealekäimisel karpi tagasi ja läksime laiali. Sellest üritusest jäi palju momente, mille üle järele mõelda ning ennast parandada.

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend