Käsitsi hoolikalt valitud. Mõni kaunistatud vana filmiga, teisele lisatud morbiidset kunsti.
Die in Winter
The March of the Dead
Fallen Angel
Rudy Ratzinger of Wumpscut
Käsitsi hoolikalt valitud. Mõni kaunistatud vana filmiga, teisele lisatud morbiidset kunsti.
Die in Winter
The March of the Dead
Fallen Angel
Rudy Ratzinger of Wumpscut
Pühendatud Russ Meyerile (1922-2004). Stilistiliselt oli filmil Russ Meyeri maik man kindlasti. Aga et aeg on edasi läinud, siis leidis lavastaja Jonathan Yudis aega ka ühtteist hullumeelset lisada ning ka ise filmis näitlejana kaasa lüüa (jah, tema ongi see automehaanik, kelle ” kuri killer cock” ära kägistab. Filmi katkestavate vahepalade kõrval oli üks iseäranis lõbus koht viitega India filmidele, kui peaosatäitja James (oh, James) järjekordse “büstiga” käsikäes mööda kõrbe ringi tatsas. Kui kõik näidatav on kergelt jabur, lõbus ja vabameelne, võib ju vabalt lisada romantilise laulu otse suvalisest India filmist. Et teatav annus õudust pidi filmis ikka ka sees olema, siis verd oli ekraanil aegajalt kõik kohad täis, aga otseloomulikult miski siin hirmu ei tekitanud ja kui pisike pervert killer cock, peale ebaõnnestunud rünnakut naisele vannis, põrandal naela otsa astus, venis nägu täiega muigele.
On siin ka elu jooksul igatsugu filme nähtud, aga see oli üks korralik B-film, kus väheste rahadega tehti ajalugu. Ausalt öeldes, võrreldes Dust Deviliga, millest eile kirjutasin, jätsid näitlejad mulje, et nad teavad mida teevad, dialoog oli elus ning veenev. Ja mis peamine, inimestel paistis filmi tehes lõbu laialt olema. Kui muusikas on mõiste “easy listening”, siis filmikunstis on antud teos kindlasti “easy watching”.