Blood and Bone (2009)

bloodandbone

Ei tahaks kuidagi tunnistada, et ma kõiki juhuslikke võitlusfilme vaatan, aga vahest küll komistan nende otsa ja asun koheselt tarbima. Selle konkreetse uue mürgli esialgse atraktiivsuse otsustasid muidugi tuntud MMA ja K-1 maailma näod Bob Sapp, Kevin “Kimbo Slice” Ferguson ja Gina Carano. Ok, ka Maurice Smith oli seal (kunagine UFC raskekaalu meister ning Randy Couture`i kickboxingu treener). Kuid tegelikud staarid olid nn traditsiooniliste võitluskunstide esindajad Michael Jai White (filmis Bone) ja Matt Mullins. Viimane küll episoodilises rollis. Michael on meil siis tituleeritud 7s erinevas stiilis musta vöö omanik, rõhutatud on Kyokushin karated, mis on osutunud üsna tegusaks näiteks K-1 areenil viimase 10 aasta jooksul. Võimalik, et meie vaatajatele on ta ehk kõige tuntum Spawni rollis 12a tagasi.

Spawn Üldiselt jäin Bone`i esitustega koreograafilises mõttes igati rahule, liikus   hästi, lõi igast asendist ja murdis vajadusel ka BJJ võtmes luid. Mis aga niiväga lahe ei olnud, oli fakt et paljud asjad olid selgelt arvutiga kiirendatud. Selge, et filmikunstis paljusid asju arvutitega tehakse, aga võitlustseenide kiirendamine ja selle kaudu uskumatute tehniliste (loe üleinimlike) saavutusteni jõudmine on tüütu. Jah, mulle. Mitte inimesele, kel ükskõik, mis viisil keegi ekraanil peksa saab v annab. Nahavärvist vahelduseks rääkides, siis Gina Carano, Julian Sands ja Matt Mullins on ehk ainsad valged selles filmis, aga nende roll on tegelikult marginaalne. See on must film. Sisu pole eriti märkimisväärne, selliseid ei peaks minu arust kusagil ära mainima, sest nad kõik on suht ühesugused. Vangla, klooster, kookon – misiganes, kõva mees, raskelt treenitud ja musklites, mingid põhimõtted ja karmavõlg. Läheb annab kolki pahadele ja ongi kõik. Siiski üks hea asi oli, ei üritatud vägisi miskit seksistseeni või romantikat sisse toppida, see on jube tüütu nende filmide juures ja tavaliselt tähendab see seda, et mõni “põhi” naistest peab surma saama. No ei pea tegelikult. Muidugi see tore asi kompenseeriti omakorda sellega, et oli vaja aegajalt näidata mingit arutut vägivalda, sest ju vaatajad tahavad seda. Võimalik, et tahavad ka, aga sisu see juurde ei anna. Ahjaa, filmi lõpus viskab Bone`ile mõõga ei keegi muu, kui O`Hara aka Bob Wall, seesama armidega mees ja karateka, kes mängis sama nimega meest Bruce Lee Enter the Dragonis. Seega kokkuvõtteks, Blood and Bone on sisu poolest nõrk, võitluskunstide ja tegijate nimede poolest tugev. Kes on ära tüdinud vanade Damme filmide vaatamisest ja kogu aeg ühte jalalööki vaatamast, võib küll julgelt filmi masinasse lükata.

IMDB

Advertisements

Strikeforce: Carano vs Cyborg – Enter the Women

carano-vs-cyborg

Frank Shamrock: “It is chin check time for women!”

Ja nii oli. Gina Garano vs Chris Cyborg, esimest korda ajaloos oli MMA ürituse peasündmus naiste tiitlimatš 66kg kategoorias. Pm on arusaadav, et naised pole MMA areenil just üleliia teretulnud, aga see pole enam probleem. Kui võidelda oskad, anna ainult takka. Kaabeltelevisooni kanal Showtime pani oma õla alla ja kõik osalised said teenitud tähelepanu osaliseks. Tänaseks on selle “firma” oma koduks valinud sellised meestegijad: Fedor Emelianenko, Jake Shields, Josh Thompson, Gegard Mousasi, Fabricio Werdum, Brett Rogers, Robbie Lawler, Nick Diaz, Ronaldo Souza, Alistair Overeem, Cung Le, Renato Sobral, Matt Lindland jne. Ja naised? No muidugi naised ka.

GinaCaranoKick

Kahjuks aga, 5 raundi me ei näinud. Cyborg, kes ka algselt soosikuna sisenes, oli selgelt domineeriv osapool. Kuigi raundi lõpus kohtunik vahele segas ja millisekundi pärast oleks kell Gina niikuinii päästnud, polnud minul küll ühtki vastamata küsimust peale ühe, kas kõigil oleks 5ks raundiks energiat jätkunud? No kuulge, kui on võimalik asi kiirelt ära lõpetada, siis kelle pärast venitama tuleb hakata, fännide? On ikka isekad piletiostjad, minge ronige ise puuri, kui lahendus ei meeldi.

Pean küll tunnistama, et mind huvitas oluliselt rohkem matš, mis pidi paar nädalat tagasi Affliction: Trilogy raames toimuma, aga sai nüüd uue võimaluse Strikeforce üritusel. Gegard “The Dreamcatcher” Mousasi vs Renato “Babalu” Sobral. Ja nüüd võib ametlikult peo avatuks kuulutada, Mousasi on saabunud. Väga veenev etteaste, kuid seda hullem on olukord Strikeforce`i jaoks minu arvates. Kui raskekaalus on neil veel nimesid, siis 93kg kategoorias pole neil muffigi, enamus tegijaid kõik vaid UFC promotsiooni ikke all. Millega siis seda noort talenti edaspidi kinni hoitakse? Õnneks on tal tihe graafik ja sinna sisse mahub ka vabakaalu turniir Dream promotsiooni raames, kes nüüd teeb koostööd ka Strikeforce aka Scott Cokeriga. Ma siiski pole kindel, et see kõik piisav on. Kui nii edasi läheb, siis Dreamcatcher peab liikuma kaalus veel ülespoole v leidma täiesti uue horisondi.

Näide Mousasi maasvõitlusest:

Lisaks näide, kuidas maaslamaja saab aktiivne olla mitte niisama lamades v lahmides, vaid täpsete ja tugevate löökidega:

Gegard Mousasi

Strikeforce

Gina Carano vs Satan

gina

Allpool videos saate vaadata, kuidas Gina teeb trenni, Satan on tema treener. Kes pole veel kuulnud, siis naised on teretulnud MMAs ja 15. august toimub maailma parimate naisvõitlejate Gina Carano vs Cyborg Cantos jõukatsumine Strikeforce promotsiooni peasündmusena(!). See pole mingi nali, seda on väga kaua oodatud ja see toimub mainstream meedia osalusel. Madonna võib keksida, mis ta tahab ja üritada tõestada: “Ma pole vana, ma olen kõigest 50!” Aga siit tuleks igast osakonnast pasunasse. Kas pole tore, et on niipalju erinevaid võimalusi näidata, et naised rokivad täiega? Strikeforce infot näete siit:

Strikeforce

gina-caranoM

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend