Lauamänguõhtu 22.05.09

BGG

Mäng: Age of Empires III – The Age of Discovery, mängijad: Urmas, Mart, Jaan, Veiko ja khm.

Antud mäng on mingis mõttes nagu “Best Of” kogumik. Paljudest erinevatest hittmängudest üle võetud nipid ja see kõik kokku sõlmitud, tulemus omaette megamix. Sugugi ei väida, et oleks puudu originaalsusest, sest lauamängumaailmas on enamus asju juba “ammu” välja mõeldud. Igal juhul asi toimib täiega ja üheski mängu faasis pole miskit igavat. Eriti kui mängib maximum hulk ehk 5 inimest ja konkurendi hingust oma kuklas on igal sammul tunda. Mõnes mõttes nigel (tuleb jälle tagantjärgi tarkus ära), et oli pikk vahe sees selle mänguga. Asi nimelt selles, et haugi mälu pole kiita tööriist – taas sai meelde tuletatud lihtsaid käibetõdesid. Eelkõige väljendus see minu puhul selles, et kui püss on ikka koguaeg vööl, siis tuleb sellega ka pauku teha. 2x unustasin selle lihtsalt ära. Osades strateegiamängudes on olemas selline asi nagu distsipliinivajadus. Kui juba midagi hakkad tegema, pead sellega lõpuni minema, et edukas olla. Antud mängus on just nii kõige lihtsam edu saavutada, et võimendad igal võimalikul hetkel oma tugevat külge ning hoiad silma peal konkurentidel ning pakutavatel väärtustel. Täiesti omaette küll toimetada ei saa, aga abiks on kindlasti, kui teised sul rahus olla lasevad. Umbes midagi taolist sündis ka meie mängulaua taga. Mart oli tulnud koos poja Jaaniga ning 4 täiskasvanud meest kandsid ilmselt juba mängu alguses noormehe maha (mr.Ohutu) ning lasid tal vabalt toimetada seal, kus ta seda parasjagu tahtis. Kuid, mis põhiline, Jaan mängis lihtsat mängu. Kujunes välja tugev külg ning ta rahulikult võimendas seda. Mingit ühiskondlikku pressi ka polnud, võit v kaotus, vahet pole. Tulemuseks oli, et esimene suur võit Jaanile. Palju Õnne! Kui palju ma ka lõpus oma konkurente maha ei lasknud, oli seda liiga hilja ja liiga vähe. Mulle seekord rõõm osavõtust. Tore, et tulite.

Advertisements

Lauamängu õhtu 26.04.09

Pühapäeval sai taas viimase aja lemmikut taas proovida – Railroad Tycooni ekspansiooni Rails of Europe.

Railroad Tycoon

Mängisime seekord neljakesi (Veiko, Allan, Urmas ja mina), aega võttis ca 3.5 tundi, mis suht tavaline antud mängu puhul. Ilmselgelt on tegemist raudteemänguga ja kui RT originaalkaart (USA) laua peale ära ei mahu, siis Euroopa kaart mahub. Strateegilisi erinevusi originaalist on veel niipalju, et laenu on vaja vähem võtta (2 share`iga on edukalt mäng ära mängitud, kuid 4-5 on tavaline) ja terav konkurents saabub kiiremini. Erinevalt nn Eurokatest on antud mängus interaktiivsust ja kärukeeramise võimalusi küllaga, kuni sinnamaani, kus laua tagant hakkab kostuma korralikku ohkimist, et “selle laua taga mul sõpru enam pole ja võita ma ei taha enam”, seekord siis Veiko esituses, keda ilmselt segas lihtlabane nohu. Tegelikkuses jäi Veiko esikohast ainult 3 punkti kaugusele ja seega tuleb meelde tuletada võitlusprintsiipi nr 1 “Ära anna alla”. Lisaks pidevale raudtee(de) ehitamisele ja teatud marsruutide esimesena lõpetamisele on mängus minu aravtes põhikohal kaupade vedamine linnade vahel pikemat perspektiivi silmas pidades. Viimasel ajal ongi hakanud tunduma, et kuigi alguses kiirelt suurema rahani jõudmine teatud boonuseid korjates võib olla mängu otsustav element (saad kiiremini vähem laenates laieneda), on siiski tõenäolisem, et mängu võidab see, kelle kaubavood ulatuvad kaugemale (eeldab küll pidevalt rongi võimsusesse investeerimist) ja võimalikult stabiilne võimalus vedada kaupa läbi kogu mängu. Kõlab küll banaaalselt, aga seda pole mängulaua taga sugugi kerge saavutada, sest kaupa tahavad sinu eest ära vedada teadagi – sinu konkurendid. Ei ole siin mingit sõprust, puhas äri ja kui emotsioonid sisse tulevad, on tõenäoliselt mängu lõpus oodata vähem punkte ja edust pole põhjust palju rääkida.

Allani ja Veiko mängu rikkus ära vast kõige rohkem liigne vajadus või soodumus laenata/laieneda (Veiko puhul blokeerimise tulemusel kaotatud sisemine rahu, kuna missioonikaart “least amount of shares” lendas näiliselt vastu taevast). Selle eest tuli nii mängu ajal kui ka lõpus kõvasti lõivu maksta ning Urmase mäng jäi selle taha, et kuigi tal õnnestus korjata palju boonuseid, polnud tal pikki vedusid mängu teisel poolel, kus teised neid päris hulgaliselt teha said. Samas on kõik kaubaasetused iga mängu alguses erinevad ja seega tasub õppe eesmärgil proovida paljusid erinevaid strateegiaid, et lõpuks igal käigul orienteeruda parimate lahenduste vahel.

Final: 1. Harlet 2. Veiko 3. Allan 4. Urmas

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend