Laseme fantaasial lennata ja kätel töötada, kujutage ette täiesti uut filmitegemise viisi ja unustage mobiilifilmide festivalid.
Täna paelus mu tähelepanu nn tuleviku riistapuu “Sixth Sense”, mida demos Pattie Maes (MET) juba veebruaris ja mille loojaks tema õpilane Pranav Mistry. Esialgu ta ongi otseses mõttes “riistapuu”, kuna reaalselt koosneb tervest reast erinevatest vidinatest (mis ripuvad kaelas) ja seega kasutamisatraktiivsusest on vara rääkida – liiga kohmakas. Põhimõtteliselt me räägime võimalusest saada igal ajahetkel relevantset infot selle kohta, mis on meie ümber, projitseerides tulemused mingile objektile meie lähedal (tulevikus loodaks siiski, et välist objekti pole tarvis). Näiteks kui meie vastas seisab inimene, siis tema särgi pealt võime lugeda infot tema kohta. Kui on vaja helistada, siis joonistame sõrmega käele teatud kujundi ning käe peale kuvatakse numbrid ja me saame kohe helistada. Film, millega seda ideed meile paremini selgitada tahetakse, on Minority Report, kus Tom Cruise manipuleerib infoga ilma füüsiliselt midagi puutumata. Kuid mind sugugi ei paelu asja juures kõrgtasemel spioneerimine, vaid pigem uut tüüpi filmi tegemine… kätega. Muidugi puudu on ikkagi see (lõpp)etapp, millest paljud sci-fi fännid juba ammu unistanud – saaks ikka mõned mikroskeemid otse ajusse ning igasuguste lisavidinateta otseühenduse info ja füüsilise maailma vahele (tahad salvestad, tahad ei salvesta ka). Mina seda varianti küll ei pooldaks, sest tundub väga halb idee inimene füüsilisest maailmas sisuliselt ära lõigata. Niikaua kui masinad infot meile infot vahendavad – saame loodetavasti kahe jalaga maa peale jääda ning erinevad reaalsused ei lähe segamini. Maitse asi, aga vaadake ise demot ja mõelge uue tuleviku peale. Võibolla juba 10 aasta pärast?
Draakonikutsika Tulemasin 