Lauamänguõhtu 10.06.09

Samurai, Power Grid ja Thurn & Taxis. Kohal Lauri, Urmas, Allan, Veiko ja mina.

Samuraid mängisime kolmekesi. Pole midagi pikemalt lisada, kui et seekord oli võidu aluseks algne valik, millesse kohe lisasin ühe laeva ja nn lendava samurai. Et ka teised “kiirnaastud” kõik normaalse kiirusega sisse jooksid, siis laksasin kohe kui võimalik trumbid lauale, et võtta ära teiste poolt ettevalmistatud pakutav. Tulemuseks 2s kategoorias juhtpositsioon. Ei jäänud kaugele ka kolmas kategooria (Lauril 4, minul 3 figuuri). Ju ei olnud teistel õnne lihtsalt seekord.

Power Grid 5-kesi. Allan ka Ameerikast tagasi ja mängu saime alustada Las Vegase täringutega, mille värskelt kingituseks sain. Selle mängu kohta saab tagantjärgi tarkusega öelda, et võitis inimene, kes sai omaette piirkonnas üksi lammutada mängu esimese poole. Olenevalt mängu alguses kujunenud lauast on selline asi võimalik 5 inimese mängus, et mitte öelda paratamatu. Seega võit Urmasele.

Taas jäi meid 3 alles ning ette võeti Thurn & Taxis. See oli üks suht tasavägine mäng, mille võitis lõpuks napilt ühe punktiga Allan otse minu ees. Üldiselt, ega ma ei näinud küll muud varianti seda raundi võita, kui vaid rohkema kaardiõnnega. Seda aga kas on v ei ole ja seekord polnud lihtsalt piisavalt. Hea, et niigi läks. Vähemasti olin konkurentsis.

Advertisements

Lauamänguõhtu 1.05.09

Power Grid ja Puerto Rico. Kohale tulid Lauri, Mart ja Urmas.

Reedesesse repertuaari said praeguse BGG edetabeli 3. ja 2. koht (selles tabelis on tänaseks juba üle 5000 lauamängu ja ekspansiooni). Üle hulga aja sai Power Grid tolmust puhtaks pühitud. Mäng kuulub kindlasti mu lemmikute hulka, kuid huvitaval kombel on mul rida tuttavaid, kellele ei meeldi antud mängu lõpus toimuv (vajadus täpselt kalkuleerida, kas õnnestub mängu kohe lõpetada v mitte). Seda arvestades on mõnevõrra kummaline, et mäng BGG tabelis nii kõrgel kohal on. Samas, ega ilmselt ca 5 eestlase arvamus (mida nad ilmselt BGG-s avaldamas isegi ei käi) siin midagi muuda, kui 10000+ inimest on oma positiivse arvamuse öelnud. Mängisime 4kesi ja USA kaardiga, mängupiirkondadest sai sisse hääletatud piisavalt keeruline kombinatsioon, et mõnekümne minuti pärast nentida, et sisuliselt jookseme sarvipidi kokku ikkagi ainult 3s piirkonnas ja läheb seega väga kitsaks. Üldiselt läks kõigil normaalselt ja oli suht lõbus, aga tulemuseks oli puhas kogemuse võit. Vähemasti minu arvates on suur vahe, kui tead mida jälgida ja eelkõige tead kui järsult mängu saab lõpetada. Ostsin “napilt” tugevaima elektrijaamade kompleksi (14 vs 13 Lauril) ja laienesin esimesel võimalusel17 linna, 60 elektrot jäi lausa üle ja arvutamist polnud tegelikult isegi tarvis. Kusjuures polnud probleemi sellest, et ma esimesel kohal sitsisin pidevalt ja seega viimasena ostsin materjale (enamasti tähendab see kallimalt ostmist) ja samuti viimasena ehitasin (üldiselt ka siin kulub teistest rohkem raha). Ühesõnaga õppemäng paljudele, kuid liiga lihtne juhtum minu jaoks, õnneks läks kaunis kiirelt seekord.

Kuna kell alles 9, siis järgmiseks otsustati Euphrati ja Puerto Rico vahel valides viimase kasuks (aastaid BGG edetabeli koht nr. 1, kuniks saabus Agricola). Ka see mäng sobib mulle hästi, aga no kui 1 võit on juba all, nalja on nabani ja telekast algab hokk Slovakkia ja Soome vahel, siis on raske kvaliteeti säilitada. Küllap uskusin mängu alustades, et viski voolab suhu ka magavale kauboile ja kukub võit ka siit ära ilma erilise pingutuseta. Võta näpust. Mängu alguses polnudki hullu, toodetud maisilastid laeva Kapteni boonuspunktidega ja kivimurrud oste odavadama, punkte sadas nagu oavarrest ja kõrvalt hakkas juba kostuma Mardi ohkimist (see on muide päris hea vastase hämamine, kuna kõige hullem on ikka loorberitele puhkama jääda). Selline “tooda rohkem ja saada rohkem” toidab mängu alguses mõnda aega normaalselt, kuid pikas perspektiivis on vaja oluliselt rohkem ja selleks on vaja tegeleda isikliku mängulaua arendamisega – eelkõige tootmisega. Et tasakaalustatud osalemine erinevates valdkondades toidaks piisavalt ka situatsiooni muutudes (mida võib juhtuda mitmeid kordi mängu jooksul). Kuna Urmase jaoks oli esimene kord mängida ja ega Lauri ka suurt mäletanud, siis pidin eelkõige jälgima Mardi tegemisi. Minu ja tema mängulaua erinevus oligi peaasjalikult see, et ma polnud ettevalmistanud ennast mängu teiseks pooleks, aga tema oli. Kui viimased kolonistid olid kõik laeva tõstetud ja oli selge, et mäng seega iga hetk lõppeda võib, olin juba kindel, et Marti on võimatu takistada, sest ta oli suutnud osta omale maksimum boonuspunkte andva suure hoone ja juba ammu oli tal laual töötav Factory, millest tilkus kenasti tootmisel raha. Lõpuks (pealtnäha eelviimasel käigul) muutus Urmas eriti heldeks ja pakkus Mardile variandi veel 1 suur boonuspunktide hoone osta ja Mart muidugi tegigi seda. +10 punkti out of nowhere ja mäng ei lõppenudki. Kuna ei Urmasel ega Lauril piisavalt pappi polnud, et omale ka suur hoone osta, siis kasu neile rahasüstist ei tekkinud ning seega üldine olukord jäi samaks. Panime Puerto Rico minu tungival pealekäimisel karpi tagasi ja läksime laiali. Sellest üritusest jäi palju momente, mille üle järele mõelda ning ennast parandada.

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend