Ultimate Fighting – Fistful of Dollars (CNBC 2009)

fistfulofufc

UFC pidev esiletõstmine pole kindlasti minu eesmärk ja seega CNBC eelmise nädala dokumentaalist kirjutamisel on hoopis teised põhjused. Esiteks meenutame, et UFC ei olnud esimene MMA organisatsioon, vaid selleks oli Shooto Jaapanis 1985ndal aastal. Ja USA päritolu UFC (1993) loojaks oli Gracie perekond Brasiiliast, täpsemalt Rorion Gracie, Hélio Gracie vanim poeg. Hélio Gracie ja tema vend Carlos Cracie on Brazilian Jiu-Jitsu (BJJ) loojad. Põhjus rääkida sellest dokumentaalist on UFC (esimene tuntud reegliteta  ehk no-holds-barred vabavõitlus) looja Rorion Gracie intervjuu, kus ta selgelt väljendab, kuhu UFC paigutada peale reeglite ja kaalukategooriate sissetoomist, mis omakorda viis Gracie perekonna lahkumiseni antud organisatsioonist. Ta ütleb: ” Ma astusin välja, sest lisati reeglid, vastupidiselt sellele, mida mina olin loonud. See ei olnud enam maailma parima võitleja selgitamine. Tänapäeval pole võitja mitte Ultimate Fighting Champion, vaid kõva mees, kes on õppinud reegleid kõige paremini kasutama.”

RoyceHelioRorionRyron

Ka Venemaa raskekaallane Fedor “The Last Emperor” Emelianenko (skoor: 30-1) on korduvalt öelnud oma intervjuudes, et ei pea end suureks võitlejaks vaid sportlaseks. Tänased MMA või(s)tlejad on sportlased ja MMA tšempionid on head sportlased. Õnneks on olemas organisatsioone peale UFC ning peale Donald Trumpi poolt toetatud MMA promotsiooni Affliction lagunemist on nüüdseks selgunud, et Fedor hakkab võistlema Strikeforce`i ridades (ja UFC president Dana on taaskord vihast hullumas). Emelianenko suht värsket intervjuud saab vaadata Sherdogi kodulehelt:

Sherdog

Shooto by Wikipedia

Mixed Martial Arts by Wikipedia

Advertisements

UFC Ultimate 100 Fights – All Time

CGuida

Top 100 UFC formaadis on otsustatud ja publikule näidatud. Kui 2 miljonit fänni hindasid, siis kas saaks nuriseda? Ikka saab. Sest 100 hulgas oli järjekord tegelikult üsna suvaline, võib vaid öelda, et 100 hulgast ilmselt jäi välja ühtteist, aga alati on neid kes jäävad välja. Võib kogu asja kokku võtta ka nii, et kui oled vaadanud ära umbes 2400 erinevat MMA ja K-1 formaadi võitlust ja sellest umbes 25% on UFC, siis pole muidugi põhjust väita, et nägin dispuudivabalt parimaid matše. Aga no vaatamisväärset oli. Pinda käis tõsiselt Mike Goldbergi poolt pidevalt plagisetud väide, et pole arusaadav, kuidas parimad võistlused sünnivad. Palun vabandust, Dana & Co pole eile sündinud ja kui neile anda algmaterjal, siis neile kasvavad automaatselt kokamütsid pähe ja retseptid on varnast võtta. Sestap julgengi väita, et TOP 100 hulgas olid eelkõige sellised: Superstaarid, suurimad altminekud, jõhkramad nokaudid, tiitlimatšid, suurimate staaride omavahelised triloogiad ja siis matšid, kus 2 meest lihtsalt peatumatult üksteist tümitasid. Parem püsti kui maasvõitluses, aga kui vaheldumisi maas ja püsti, siis seda parem. Ikkagi MMA.

Siin väike näide võitlustest puuris, mis pääsesid kõik TOP 100 hulka.

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend