The Escapist (2008)

the-escapist-movie-poster

“She died without a whisper.”

Rupert Wyatti täispikk debüüt laseb uskuda, et tal on ka tulevikus midagi öelda. Mõneti loodan, et mitte enam vangladraamas, see oleks potentsiaali ilmselge raiskamine. Filmi hoogsalt hüplev ülesehitus koos klappiva muusikaga on sobiv kaasaegse kino jaoks, aga teeb selliselt kompromisse, mida mitte alati filmiajaloos hiljem ei aktsepteerita kui kõrget kunsti. Filmikunsti selles siiski oli omajagu, sest koos muusika valiku ja rütmiga ehitati üles üha eskaleeruv lugu, mis vaheldub tuleviku, oleviku ja minevikuga (mitte tingimata üheski järjekorras). Kõik võtmes, mis ei lase keskenduda ning kõige sügavusest põhja võtta. Sellest rääkimata, et põnevuse reegel number 1, ära ütle kõigile kõike – on vaja ka siin lõpuni säilitada, vähemasti lavastaja/produtsendi arvates (teisi ei oska häbiposti paigutada). Seega lisandub filmiloosse hulk udujuttu ehk arusaamatust reaalsuse ja tegelikkuse vahel, millest ju teoorias vaatajad võidavad. Taseme erinevuse tõttu ikka. Sellest kõigest hoolimata olin klammerdunud kõigi iminappadega ekraani külge ja tahtsin sealt kõike endasse imeda. Nii soojendav oli vaadata, kuidas inimestel, kel pole lootust väljas, on lootus sees ning nad suudavad koos tegutseda, luua plaani ning sellest ka hälbida. Hälbimata samas oma unistusest. Vangladraama kohta võibolla liiga positiivne stsenaarium.

Brian Cox

Näitlejatel paistis olevat kaunis lihtne seda kõike mängida ehkki nende repertuaarist ei tahaks ära võtta kõike tehnilist ja kokkumängulist saavutatut. Kuid kalasid tuleks siis ka hakata eraldi rookima. Võiks väita, et mitte kellelgi pole reaalset midagi muud olemas, kui unistus millestki väljaspool nende reaalsust, mida pole raske kokku võtta mõistega “vabadus”. Olgu see teie jaoks mida iganes. Kellel on vabadus, tõstke käsi!

IMDB

2 kommentaari

  1. Tõesti hea vangladraama sümpaatsete näitlejatega. Arvan, et kõige enam meeldis filmi juures ülesehitus ja lõpupööre, mida poleks selliselt filmilt oodanudki. Sellest lähtuvalt omab The Escapist ühtlasi ka suuremat mõtet kui iga tavaline põgenemise keerdkäikusid lahkav filmike. Olekski viimane aeg uuesti vaadata😀

    • Mõtlema pani, et ka potentsiaalsed kurjamid olid kõik sümpaatsed. Ehk teistpidi küsides, kuidas sa teed hea vanglafilmi, kui pole kedagi vihata? Näed, ära tehti.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend