Franklyn

IMDB

Teades, millised hagijad kappavad ringi Eesti filmikriitika maastikul, tundub kaunis turvaline tunnistada Franklyn õnnestunud projektiks. On muidugi veider, et nii vähe on vaja inimese õnneks. Kõigest võimalus vaadata filmi, ilma et urin koheselt kurku ei tõuseks ja filmi ka vabalt teistele soovitada võiks. Aga oot, kas ma väidan, et see on perfektne film? Kaugeltki mitte. Aga piisab, kui alustame sellest, et ta on intelligentne ja visuaalselt atraktiivne. Isegi mõnusalt filosoofiline. Võib küll öelda, et tundmatute karakterite paralleeldimensioonides ühtesidumine on tehtud nähtavate traagelniitide valguses ja mitte iga liin pole arendatud, vaid pigem pooleliolev projekt. Ja mis siis. Igasugune näiline pooleliolemine on märk sellest, et sul on ruumi endal mõelda. Midaiganes pähe tuleb. Tihti olen mõelnud, et kui vaid üks argument oleks, millega korralikku filmi suurest hulgast prahist eristada, siis oleks see just see, et vaatajale jäetakse ruumi mõelda. See muidugi ei tähenda, et suured pommikraatrid stsenaariumis on selleks, et me peaks need ise “täis” mõtlema. Õnneks midagi nii hullu Franklynis polnud. Peaosatäitjatest oli nauding jälgida Eva Greeni, keda vaataja tunneb vast kõige rohkem uue põlvkonna Bondi filmist Casino Royale. Lavastaja  Gerald McMorrow pole enne seda filmi millegi suurega pealtnäha hakkama saanud. Paljulubav algus.

Stseen mida polnud

Stseen mida polnud

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommentaare veel pole.

Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

  • Ip Man movie poster

    Bruce Lee the Legend