“What’s that noise? It’s the wind. It’s speaking to us. What’s it saying? I don’t know. I don’t speak wind.”
Peale korralikku sportliku vägivalla annust tuli kiirelt leida midagi tasakaaluks ja selleks sobib Scrat ideaalselt. Ega jah, selle tegelase pärast on kõik Ice Age osad ära vaadatud kohe peale ilmumist ja ka lühifilmid “Gone Nutty” ning “No Time for Nuts”. Ice Age 3 on kõlbulik meelelahutus, mistõttu kassaedu on kaunis loogiline, kuid võrreldes eelmiste osadega tundub 2009a väljalase pehmem ja lapsikum. Kõik toimib, uus karakter Buck Simon Peggi poolt antud häälega (kes mäletab Inglise sketšisarja Big Train?) sulandub bioloogiliselt ajuvabasse kampa suurepäraselt.
Hell, isegi dinosaurused võivad olla ja mageda dialoogiga mammutid kannatan välja, peaasi, et Scrat ekraanile tagasi tuleb. Olgu või uues romantilises rollis emase lendoravaga paaripanduna. Lõpuks juhtub ju ikka see, mis juhtuma peab ja Scrat on kõriauguni jamas. Sweet.
Draakonikutsika Tulemasin 