Hea Saksa film on nagu nagu tõsine Saksa kindral, kui oled tõesti tegija, tõused ka esile. Vier Minuten pole erand. Filmi vaatama asudes oli kummaline kõrgendatud ootus, et draamat hakkab pritsima kõikidest vabadest aukudest, kuid nii ei läinud. Tegelikult oli üpriski täisveider vaadata pehmet (võimalikku) vangladraamat, mis ei pane sind pikka aega soovima kellegi kiiret [...]
